Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused
Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja
trihapnik ehk osoon(O3).
Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks
vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist.
Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust
14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253 oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb
kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk.
Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada.
2. Suurem osa elusorganisme kasutavad hingamisel õhust saadavat hapnikku oma
elutegevuses.
Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis
tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik.
Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine.
annaabi.ee 
