vanemahela pealt uus komplementaarne tütarahel. DNA replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt. Kaksikahela lahtikeerdumisel tekib torsionaalne pingestumine. Lahtikeerdumise eest vastutavad helikaas valgud. Torsioonjõudude leevendamiseks on vaja DNA ahelal katkete tekitamine- seda teevad topoisomeraas valgud. DNA replikatsiooni alguspunkt ja replikon Kaheahelise DNA lahti harutamine toimub replikatsiooni alguspunktist (origin). Tekib replikatsioonisilm, mille mõlemasse otsa moodustub Y-kujuline struktuur, mida nimetatakse replikatsioonikahvliks. Replikon on replitseerunud DNA-segment, mis on lähtunud ühest alguspunktist. DNA replikatsioonikahvel liigub mõlemas suunas. Tekib 2 tütar-DNA molekuli. Eukarüootse raku kromosoomil on palju replikatsiooni alguspunkte ja replikone. Replikatsioonikahvli liikumine DNA süntees alati 5’-˃ 3’ suunaline
geenikonversioon. Konverteeritava ala pikkus on keskmiselt 300 bp. Lühidalt – rekombinatsiooniline protsess, kus üks alleel replitseeritakse teise alleeli järjestuse põhjal. Esineb nii kromosoomidevahelist kui ka kromosoomisisest geenikonversiooni. • • Rekombinatsiooni eeldus: DNA kaksikahelaline katke (DSB) ja selle mehhanismi konserveeritus • Rekombinatsiooni toimumise eelduseks on kaheahelise katke teke Spo11 poolt, mis initsieerib DSB reparatsiooni raja. Ehk ühel homoloogsetest kromosoomidest tekib kaheahelaline katke millele järgneb 5’ otsade lühenemine. Seejärel toimub invasioon, kus üleulatuv 3’ots suundub homoloogilise DNA osani kus ei ole toimunud katkestust. Tekivad X-kujulised Holliday struktuurid, mis ühendavad kahte DNA molekuli. Toimub ristsiire. On väga konserveerunud mitmetes organismides nagu faagid, bakterid, pärmid ja inimesed.
annaabi.ee 
