molaarse soojusmahtuvuse universaalse gaasikonstandi võrra. o cp = cv + , - molaarmass, c p- isobaarne erisoojus, cv- isokoorne erisoojus (Mayeri valem 1 massiühiku kohta). · Suhe Cp/CV . o = = , i- gaasimolekuli vabadusastmete arv. · Kasvuhoonegaasid. o Kasvuhoonegaasid on kolme ja enama aatomilised gaasid (H 2O, CO2, O3, CH4). Nende molekulide vabadusastmete arv on oluliselt suurem kui kaheaatomilistel, seega vastavalt ka võime ,,neelata" mööduvat valguskvanti, eriti pikalainelist ehk soojuskiirgust. Põhjustab atmosfääri kiiratava soojusenergia kinnipüüdmist ehk kasvuhooneefekti. · Adiabaatiline protsess. o Teatava ainekoguse oleku või asendi muutus, mis toimub ilma soojusvahetuseta ümbritseva keskkonnaga. ,,Teatav ainekogus" on mingi keha, mis võib olla kas gaasiline, vedel või tahke. · Termodünaamika II seadus.
universaalse gaasikonstandi võrra. Praktikas ei kasutata mitte ainult Mayeri võrrandit, vaid ka erisoojuste suhet Cp / Cv = K, mida nimetatakse adiabaadi astendajaks. Kuna erisoojused Cp ja Cv on sõltuvad temperatuurist, siis järelikult on ka K temperatuuri funktsioon. Gaaside molekulaar-kineetilise teooria põhjal ja ka katseliselt on võimalik täpselt määrata erinevate gaaside erisoojuste suhet: üheaatomilistel gaasidel (He, Ar, Ne) K = 1,67 ; kaheaatomilistel (H2, O2, N2 jt.) K = 1,4 ; kolmeaatomilistel gaasidel (veeaur jt.) K = 1,33. 4.4. Tõeline ja keskmine erisoojus. Väikeste temperatuurimuutuste puhul võime gaasi erisoojuse lugeda jäävaks (konstantseks) ja arvutustel võime kasutada kõiki eeltoodud võrrandeid. Suurte temperatuurimuutuste korral aga ei või gaasi erisoojust konstantseks lugeda, kuna ta suureneb temperatuuri tõusuga. Tõelist erisoojust (massiühikule, kilomoolile mahuühikule) antud temperatuuril T
annaabi.ee 
