Kõnearendustegevused sõimerühmas
Algul on sõnad lapse jaoks vaid signaalid, mis kaasnevad täiskasvanu ja lapse
vahelise vastastikuse tegutsemisega. Laps saab eseme ja sõna seosest aru ainult siis,
kui ese on lapse vaateväljas. Kolmandal eluaastal hakkab laps aru saama kõnest, mis
pole vahetult seotud konkreetse situatsiooniga. Kõne abil hakkab saama teadmisi, mis
on kätteasaamatud ta enese tunnetusele.
2. 2.a laps grammatika omandamise periood
Kaheaastseks saades kasutab laps juba 200-300 sõna. Passiivne sõnavara (sõnad,
mille tähendust lapsed mõistavad, aga ei kasuta) on tunduvalt suurem.
Kolmandal eluaastal suureneb lapse arusaamine kõnest ja kujuneb õige grammatika.
Laps mõistab täiskavanu kõnet hoopis enam, kui ta ise on võimeline väljendama.
Maimik räägib palju- ka iseenda ja mänguasjadega. Lapse hääldamine on veel pehme
ja nii mõnigi laps ei häälda kõiki häälikuid õigesti, eriti kaashäälikud R, K, L, S).
annaabi.ee 
