Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur: Joonkahanemise kindlaks määramiseks mõõdan a, b ja h suurused katsekehal. Pärast kuivatamist uuesti a, b ja h. Nende andmete alusel arvutan täielikud kahanemised piki-, radiaal-ja tangensiaal suunas. Täieliku mahukahanemise arvutamine: Maksimaalse niiskussisalduse arvutamine: Kokkuvõte Puidu kahanemine ja paisumine kaasneb seotud niiskuse muutumisega. Tänu puidu
Ehituseks mõeldud mänd kuivatatakse õhkkuivaks, jääv niiskussisaldus on 18%. Puusepatöödeks ette nähtud männi niiskussisaldus on 10-15%. 12%-se niiskuse juures on männi tihedus Eesti kliimas 535 kilogrammi kuupmeetri kohta. Männi niiskust mõõdetakse niiskuse analüsaatoriga. Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides automaatselt kaalu alg ja lõppnäidu ning arvutades proovi niiskusesisalduse. Hariliku männi kahanemistegur : o Radiaalselt: 0,22% (Männi laud muutub õhemaks.) o Tangensiaalselt: 0,35% (männi laud mtub kitsamaks) o Mahuliselt: 0,59% (männi maht kahaneb) Hariliku männi tugevus 12%-l niiskusel, Mpa : o Survetugevus pikkikiudu: 52,2 (suurim jõud, mida saab rakendada, pikkupidi pressi alla asetatud lauale ) o Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada)
üksikutest tükkidest (vt.joon. e). 3 Joon. Laastu liigid: a lülilaast, b astmeline laast, c kruvijooneline voolavlaast, d lindikujuline voolavlaast, e murdelaast Laastu kahanemine. Treitera esipinna poolt mõjuv jõud surub kokku laastu iga elementi, mistõttu laast on alati lühem kui pind, millelt ta on lõigatud. Seda nähtust nimetatakse laastu kahanemiseks ning seda iseloomustab kahanemistegur. Metalli lõikamiseks kulutatud mehaaniline energia muundub soojusenergiaks. Lõikepiirkonnas tekib lõikesoojus. Suure deformeerumise tõttu kuumeneb kõige enam laast, sest temasse kandub üle 75 % eralduvast soojus- hulgast. Kuni 20 % eralduvast soojushulgast kandub üle lõiketerale, u. 4 % töödeldavale toorikule ja 1 % ümbritsevasse keskkonda. Kui tera nürineb, siis lõikesoojuse jaotus mõnevõrra muutub: tera ja toorik kuumenevad enam.
annaabi.ee 
