Blaise Pascal
seisneski tema peamine käitumisregel rahus ja mugavuses. Montaigne´i soovitused on kergesti
järgitavad, sest nad on inimloomuse suhtes vägivallatud. Kuid nad on hukatuslikud kõikide jaoks,
kellel vähegi on autuid või pahelisi kalduvusi.
Paljude ülima hüve mõistmiste peamiseks puuduseks pidas Pascal seda, et "ülim hüve" arvatakse
asjadesse, millest ühe puudumine hävitab meis rõõmu teise asja omamisest. Tõele lähemal on need,
kes peavad teda niisuguseks, "mis võib kahanemata ja kadedust tekitamata kuuluda korraga kõigile
ning mida ei saa keegi vastu oma tahtmist kaotada".
Pascal jaotas "ülima hüve" otsijad kaheks. Esimesed arvavad selle välisesse maailma, teised meisse
endasse(stoikud). Stoikud rõhutasid inimese "suurust" ja võimet omal jõul saasvutada täiuslikkust
jas õnne.
Mida on näha inimesel iseendas, kui nad stoikuid uskuma jäädes hakkavad "iseenda seest" õnne
otsims