ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST
loomulik eluviis kaldub pigem muutuma talumatuks neile, kes seda järgivad. Me
näeme enda ümber peaaegu ainult selliseid inimesi, kes oma elu üle kurdavad, ja
koguni palju neid, kes ennast tapavad, kui see nende võimuses on. Vaevalt et
jumalikud ja inimlikud seadused üheskoos suudaksid sellele segadusele piiri panna.
Ma küsin, kas on iial kuuldud, et mõni vaba metslane oleks kas või ainult mõelnud
oma elu üle kurta või kavatsenud endale lõppu teha. Kahandagem siis oma kõrkust,
kui otsustame, kummalt poolelt võib leida tõelist armetust. Seevastu pole küll keegi
armetum metsinimesest, kes on vaimuvalgusest pimestatud ja kirgedest piinatud ning
arutleb enda omast erineva olukorra üle. See pidi küll olema äärmiselt tark
ettehooldus, mis lasi talle potentsiaalselt omistatud võimetel areneda üksnes nende
juhtude varal, mil neid tuleb rakendada. Nõnda ei muutu võimed enneaegu