Reisid
Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks.
Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on
1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel.
Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi
ning mitu väikelohulist kultusekivi.
Arheoloogilised eeluurimised tegid 1953 Harri Moora ja 1987 A. Lavi.
Päästekaevamistel 1998 A. Lavi poolt uuriti linnamäe kagupoolset ja
loodepoolsetotsavalli. Uurimistel leiti nii vallides, kui hoovialadel
eriaegsete linnuste ehitiste jälgi. Vallide alal avastati jälgi varasemast
palkkindlustusest, mis hävisid 11. sajandi I poolel. Nende kohale rajati uus
kindlustuste liin, sedakorda juba liiva-,kruusaga täidetud palktaranditest.
Linnamäel esineb asustusjälgi kuni 13. sajandi alguseni.
Linnuse valli ees on allikas, mille nimeks on Sulglohk ehk söll.
Rahvapärased nimetused Põhjatu org, Kalevipoja silmapesukauss.