Vastseliina linnus, referaat
hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati,
Vastseliina piiskopilinnus 4
jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud,
sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks.
Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku
lisati pealinnuse kirde- ja kagunurkadesse võimsad, ligi 25 meetri kõrgused
hoburauakujulised suurtükitornid. Neil tornidel oli rikkalik dekoor kaksikteravkaarsete
nisside ning nendes asuvate sõõrpetikute näol. Nimetatud nissid vahelduvad
ristikujutistega, mis on ka loomulik, arvestades linnuse kuulumist Tartu piiskopkonnale.
Suured müüri laotud ristikujutised näitasid samas igale idast saabuvale rändajale, et ta on
jõudnud õhtumaisele ehk lääne-katoliku usuga maale.
annaabi.ee 
