Maateaduste alused (kordamisküsimused)
Tekivad oru- ja sängilooked.
Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab
uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind.
Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem
paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel,
nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga.
8.Maailma suurimad jõed, Eesti jõed.
Niilus (Kageraga) 6650 km
Amazonas (Ucayali ja Apurimaciga) 6400 km
Jangtse 6300 km
Mississippi (Missouri ja Jeffersoniga) 6275 km
Jenissei (Angara ja Selengega) 5539 km
Eesti:
Võhandu (Pühajõega) 168 km
Pärnu - 144 km
9.Järvede teke, levik ja liigitused.
Järv veega täitunud looduslik maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses
merega.