Ita Ever
Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin
´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958.
Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning
seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta
esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine
kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983,
Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud
raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on
jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide
või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias.
Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates
nüüd "Igihalja vaatemängu" tatsavat vanaprouat, mühakat taksojuhti või poplaujat,
annaabi.ee 
