Vähk ja vähikasvatus
Täpseid veevajaduse arve ei saa esitada, kuid vältida tuleb läbijäätumist, liigset
soojenemist ja hapnikupuudust. Hea vee puhul on veevajadus väiksem kui halva vee
korral. Vähikasvatus on õnnestunud mõnel juhul ka tiikides, kus pole üldse läbivoolu.
Läbivool soodustab talvel jääkatte pidamist õhukesena. Jämedates joontes võib
arvestada 1000 täiskasvanud vähi veevajaduseks 5 l minutis.
Põhjavesi
Parimad tulemused on saadud vähikasvatuses allika- või kaevuveel. Põhjavesi on
tavaliselt hapnikuvaene, ja teda tuleb õhustada. Põhjavesi on soe ka talvel - isegi 6
kraadi. Suvel on põhjavesi seevastu külm, seepärast tuleb vett juhtida tiikidesse
eelsoojendustiigi kaudu. Kui allikas avaneb tiigi põhjas, jääb alumine veekiht külmaks,
20
sest päike soojendab vaid vee pinnakihti. Vähid siirduvad siis tiigi nõlvadele, tiigi tootev
pindala väheneb ja vähkide kasv aeglustub.
Pinnavesi