Vahed täidame turbapuruga. Selline turbaaed lohku ei vaju. Taime istutamiseks lõigatakse pätsi sellise suurusega auk, et taime juured vabalt sinna ära mahuvad . Pärast taime kohalesättimist täidetakse istutusauk turbapuruga ja vajutatakse tugevasti kinni. Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed. Seismisel muutub näiteks Tallinna kraanivesi üsna tugevasti aluseliseks - kuni pH=8,3. Järelikult on sellises vees 10 000 korda vähem vesinikioone, kui happelembestele taimedele meediks. Pealegi on meie vetel suur puhverdusvõime, mis tähendab, et nende happelisemaks muutmiseks peame lisama päris palju hapet. Meie vete sellised omadused on tingitud Eesti geoloogilisest omapärast. Asume ju paesel aluspõhjal
Looduslikest vetest kõige puhtam on vihmavesi, sest selles on lahustunud aineid kõige vähem. Pehmeks vees nimetatakse sellist vett, milles on vähe lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid. Väga pehme vesi on näiteks vihmaning lumevesi. Pehmeks veeks võib pidada ka järve- ja jõevett. Pehmes vees seep vahutab ja peseb hästi. Karedaks veeks nimetatakse sellist vett, milles on palju lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid ja need põhjustavadki vee karedust. Allika- ja kaevuveed sisaldavad palju lisaaineid, kuna need on oma liikumisteel puutunud kokku paljude mineraalide ja kivimitega. Eriti suure karedusega on merevesi. Karedat vett tunneb ära selle järgi, et seal peseb seep halvasti ja ei vahuta. See on tingitud asjaolust, et seebi koostisesse kuuluvate rasvhapete soolad reageerivad kaltsiumi- ja magneesiumioonidega, mille tagajärjel tekivad rasklahustuvad ühendid, mis helvestena pesuvette sadenevad. Kaltsium- ja
juudi rahva kohta, kes iial elanud. Mitme sajandi pärast arendas Saksa natside juht Julius Streicher seda mõtet edasi soovitades "hävitada inimesed, kelle isa oli Kurat". 12 Patuoinas Patuoina teooria sai alguse 1021. aastal, kui paavst Benedictus VIII lasi juute hukata süüdistades neid orkaani ja maavärina tekitamises. Kui muhkkatk (1347-1350) Euroopas levima hakkas, peeti juute selle eest vastutavaks: nemad olevat mürgitanud ära kaevuveed. Lõuna-Prantsusmaal, Põhja- Hispaanias, Sveitsis, Bavaarias, Reinimaal, Ida-Saksamaal, Belgias, Poolas ja Austrias usuti seda süüdistust ja enam kui 200 juudi asundust hävitati üle kogu Euroopa. Selle tragöödia suurust näitab kõige paremini teave 10 000 surnust Poolas, kus nad pääsesid suhteliselt kergelt: kolmes Saksamaa linnas -Erfurtis, Mainzis ja Breslaus tapeti kokku rohkem kui 10 000 juuti. Rituaalmõrv
annaabi.ee 
