Ehitised ja taluõued
· Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr.
· Salvkaevud vooderdatud kivi või puiduga.
· Külakaev kogu küla peale kokku ühine kaev. Eriti Lääne- ja Põhja-Eestis, kus tuli kaev
rajada läbi paksude paekihtide. Tekitas sumbkülasid, sest taheti saada kaevule lühim tee.
· Vooderduseks kasutati haaba või kuuske, sest need ei andnud veele maitset juurde.
· Kaevurakmed tehti palgijuppidest. Kui sügavus oli kuni 1,5m siis saadi vesi kätte kopaga.
· Kaevu läheduses oli küna loomade jootmiseks. Võis raiuda ka kivist.
· Kivikelder kividest laotud võlvkeldrid. Varem hoiti aiasaadusi ja teravilja maaalustes
aukudes, mis vooderdati puuokstega. Kartulit hoiti kartulikoobastes. 19. sajandil tulid kivikeldrid
mõisade eeskujul. Kaetud mullakihiga. Paistab nagu looduslik küngas. Esifassaad kujundati ilusalt.