omavalitsusega. Sajuveele peaks leidma äravoolukoha ja reovett püüda käidelda oma krundil. Kui see ei õnnestu, on varuväljapääsuks vastavalt vajadusele tühjendatav kogumiskaev. Üha rohkem on hakatud sajuvett koguma kastmise vms eesmärgil. Sageli immutatakse sajuvesi pinnasesse, kui puudub ärajuhtimisvõrk ja immutuseks vajalikud tingimused on olemas. Immutuseks ei tohi kasutada reoveega ühist imbväljakut. Lubamatu on betoonist kaevurakete abil ehitatud kogumiskaev, kuna seda ei saa lekkekindlaks. Lekkekindlus on kogu olmekanalisatsiooni esmatähtis omadus 3 3 REOVEE PUHASTAMINE Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv
vineerkaste, mis tuleb seestpoolt eelnevalt katta tiheda paberiga. Toiduained on hästi kaitstud, kui nad panna tünnidesse, mille kaaned on hästi sobitatud. Piima on kõige parem säilitada piimanõudes. Värske juurvili viige keldrisse või hoidke maasse kaevatud augus. VÄGA TÄHTIS ON KAITSTA VETT! Kodustes tingimustes kasutage vee hoidmiseks termoseid, piimanõusid ja lihvitud korkidega karahvine või purke. Kaitske kindlasti lahtisi kaevusid. (Joon. 21) Kaevurakete ümber tehke 2 m laiune ja 20-30 cm paksune savipadi. Savipadi katke kuni 15 cm paksuse mulla- või liivakihiga. Kaevule ehitage peale varikatus ja katke kaev tiheda kaanega. Hoolitsege ka loomade eest. Kõige hinnalisemad loomad viige varjule niisugustesse loomapidamishoonetesse, millel saab uksi ja aknaid hästi sulgeda. Kõik praod toppige kinni või määrige saviga. (Joon. 22) Varuge lautadesse loomasööta ja vett. Et loomasööt ei saastuks, viige see siloauku