Looming kui paratamatus
sellele küsimusele ühes kirjas noorele kirjanikule, kes saatis luuletajale-
loomingut ja palus seda hinnata. „Mitte keegi ei saa Teile nõu anda, Teid
aidata, mitte keegi. On ainult üksainus abinõu. Minge iseendasse. Uurige
põhjust, mis paneb Teid kirjutama; vaadake järele, kas see on ajanud
juured Teie südame sügavaimasse soppi, tunnistage endale, kas Te
sureksite, kui Teil kirjutamine ära keelataks. Seda ennekõike: küsige endalt
öö vaikseimal tunnil: kas ma pean kirjutama? Kaevuge sügavalt vastust
otsides iseendasse.“ Rilke vastus on väga selge: minna iseendasse ja
otsida küsimust vastusele enda seest. Jõudes sügavale enda hinge
sisimustesse, enda tõeni, on vastuseks lihtne ja kindel „Ma pean“, mis on
paratamatu, on looming aus ja õige, ega ole tehtud puhtalt lõpp produkti
pärast.
Kunst on vahend, et osutada ühiskonna valupunktidele ja õnnestumistele.
Vastupidiselt, on ka meid ümbritsev aluseks sellele, et luua kunsti. Kuid
annaabi.ee 
