Eesti uusima aja ajalugu
Englarte Sigulda joonele maailmasõja-aegsetesse kaevikutesse (pildil).
Alates 24. juunist Landeswehri vastupanuvõime nõrgenes ning sakslased hakkasid korratult
taanduma. Enne taganemist jõuti õhku lasta kõrge Amata jõe raudteesild, mis pani mitmeks
päevaks seisma Eesti soomusrongid.
24. juuni õhtul vallutasid kuperjanovlased Sigulda, 26. ja 27. juunil pärast ägedaid lahinguid
Inčukalnsi ja Englarte lähedal ning Ropaži jaama vallutamist stabiliseerus rinne uuel
kaevikutejoonel Koiva jõe suudme-Valgejärve (Baltezers)-Jägeli (Jugla) järve joonel.
Juuni lõpuks oli Eesti Rahvavägi vähendanud oma 100 kilomeetri pikkust rinnet vähemalt
kolm korda, mis lubas üksuste tegevust paremini kooskõlastada ning pakkus paremaid
võimalusi varustamiseks ja puhkuseks.
Järgneski mõnepäevane vaikus, kuid 30. juunil alustati uue üldpealetungiga, mille eesmärgiks
oli nüüd Riia äravõtmine. Selgus, et sakslased suudavad osutada veel küllaltki visa vastupanu
annaabi.ee 
