ESIMESE MAAILASÕJA ALGUS
Inglased suundusid Belgiat kaitsma ja saatsid 100 000-mehelise Briti
ekspeditsiooniväe ka Prantsusmaale, et aidata tõkestada sakslaste edasitungi Monsi ja
Charleroi piirkonnas. Paraku hakkas Joffre sakslaste tugeva rünnaku all taganema, kuni
jõudis Marne'i jõe taha. Siin läks Prantsuse vägedel korda sakslaste edasitung 8.septembril
peatada. Pärast seda asusid mõlemad vastased kaitsepositsioone kindlustama ja kolme kuuga
rajati La Manche'i äärest Sveitsi piirile ulatuv kaevikutega rindejoon. Sõja ajal nimetati
Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Venemaad liitlasteks ehk liitlasriikideks. Sakasmaad,
Itaaliat, Austria-Ungarit ja nende liitlasti tähistati aga terminiga Keskriigid. Mõlemad
pooled püüdsid toota üha rohkem ja rohkem ka niisuguseid relvi nagu näiteks mürkgaas.
Loodeti, et niisuguste relvade abil läheb neil korda sõda lühendada, aga see kestis ikkagi
neli aastat ja kujunes inimkonna ajaloo kõige verisemaks konfliktiks. Hinnanguliselt olid