Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala
elavad kivisisalik ja koobastiku kõrval liivakarjääri tiikides mudakonn ja harivesilik.
Piusa koopad on tegelikult kunagised klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud
käigud. Ehituselt on tegu ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteemiga, mille käike
eraldavad lae toestuseks jäetud liivakivist sambad. Siinse hea klaasiliiva leiukoha avastas
1920. aastal geoloog Hendrik Bekker. Heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati
kaevendama 1922. aastal, tööstuslikult 1924. aastal Mõrsjamäest. Esialgu tehti seda maa-
alustes käikudes ehk stollides, liiv veeti välja vagonettidega. Allmaakaevandus suleti 1966.
aastal, kui koobastikust põhja pool avati karjäär, mille 1985. aasta toodang ulatus juba 28000
tonnini.
Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast koopaavade sulgemist ja lagede
kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal Piusa Muuseumikoobas koos väljaehitatud
vaateplatvormiga.
annaabi.ee 
