KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE
aastate algul Eesti
Põlevkivi tellimisel. Kaevanduse ehitamine algas 1964. aasta sügisel ja kestis kaheksa aastat.
Ehitustööde maksumuseks oli 50 miljonit rubla. Aastal 1972 lasti kaevandus käiku tootlikkusega
5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas. See oli tollal maailma põlevkivikaevandustest suurim.
Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides
järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevanduvete eemaldamiseks
kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve.
Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu
võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega.
Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad pinnavee kiiret nõrgumist põhjavette,
läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist.
annaabi.ee 
