2 °C üle tööstuseelse taseme. Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas: a) Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid
KESKKOND Terminit keskkonnageoloogia kasutatakse geoloogia selle osa kohta, mis on otseselt seotud inimese tegevusega jamõjutab teda. Käsitleb geoloogilisi protsesse ja nähtusi ümbritseva KKs. Kkgeo on tihedalt seotud bioloogia, keemia, ökoloogia, majanduse ja poliitikaga. Igasugune majandustegevus toimub loodusressursside arvel ja jätab oma jäljed ümbritsevasse keskkonda. Keskkonna kahjustamine on vältimatu, kuid on võimalik hoolitseda, et kahju oleks minmaalne ja mahuks KK taluvuse piiridesse. Biootilised komponendid : taimkate, metsaloomad ja mikroorganismid. Abiootilised komponendid: geoloogiline aluskoord, geomorfoloogilised vormid ja hüdrosfääri elemendid. KESKKOND jagatakse LITOSFÄÄRIKS(maa väline tahke kivimkest), ATMOSFÄÄRIKS (õhkkond, maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest), HÜDROSFÄÄRIKS(vesikeskkond) JA BIOSFÄÄRIKS (elusloodust sisaldav kiht). Pedosfäär- maakoore pindmine kobe kiht, muld. Atmosfäär hüdrosfäär-maakoor-va...
Tehismrgalasid on odav ehitada ning lisaks reovee puhastamisele omab ta teisigi funktsioone: kirjanduses on nendeks mrgitud elupaikade mitmekesistamine, bioloogilise mitmekesisuse suurendamine, esteetiline vrtus, biomassi tootmine ehitusmaterjali ja energeetilise toorainena. Tehismrgalad on kasutatavad vga erineva kliimaga piirkondades. Tehismrgalad on meldud eelkige olmereovee kitlemiseks, kuid neid on kasutatud ka linnavee ravoolude, tstuslike, pllumajanduslike ja isegi kaevandusvete puhastamiseks. Mrgalasid saab kasutada nii iseseisva puhastina kui ka konventsionaalse puhasti eel- vi jrelpuhastina. Tehismrgalade erinevad tbid Tehismrgalasid liigitatakse kirjanduses jrgnevalt: *Vabaveelised (surface flow e. SF mrgalad) *Taimestik-pinnasfiltrid (subsurface flow e. SSF mrgalad). Vabaveelist mrgala (SF) vib kirjeldada kui tiiki, kus kasvavad veetaimed (ka makrofdid): Joonis 1. Vabaveelise mrgala skeem. Vabaveelisel mrgalal puudub filtermaterjal
annaabi.ee 
