Tooraine kaevandamise käigus rikutakse ümbritsevat keskkonda nii maapinnal kui ka selle all. Reostatakse puhast põhjavett ning halvimal juhul lõigatakse veesooned läbi, mille tagajärjel jäävad inimestel tühjaks kaevud või ei saa enam vett lähedal asuvad veekogud. Suuresti saastab keskkonda ka kütuste võtmine maapõuest. Nafta, tänapäeva üks nõutumaid kütuseid, on ohtlik nii loodusele kui ka inimestele endale. Sattudes loodusesse, mis võib juhtuda tankurite purunemisel või kaevandusel tehtud vea tõttu, on nafta ohuks loomadele ja lindudele, kelle karvastiku ja sulestiku külge kütus kleepub. Eriti ohtlik on see veelindudele, kes kaotavad naftaga kokkupuutel sulestiku veekindluse ning enamasti selle tagajärjel ka hukkuvad. Tuumaenergial, mis on tänapäeval samuti populaane, on nii eeliseid kui ka puuduseid. Tuumaenergia tootmine on säästlik. Energia tootmiseks vajaliku tooraine kogus
aastal Istanbulis, Türgis. Hariduse omandas ta Lyonis ja rahvusvahelises kaevandamisekoolis École Nationale Supérieure des Mines Saint Etiennes. Fayol lõpetas kooli 1860. aastal kaevandusinsenerina ning alustas tööd kaevandusettevõttes Compagnie de Commentry Fourchambeault Decazeville Commentrys Prantsusmaal (Life and works.. 2011). Fayol sai 1888. aastal oma isikliku kaevanduse direktoriks, kus töötas üle 1000 töölise. Tema kaevandusel oli tähtis roll Prantsusmaal, sest see oli seal üks suurimaid raua ja terase tootjaid 1900. aastatel. Sellel ametikohal oli ta 1918 aastani (Ibid.). Samal ajal oli Fayol paralleelselt teoreetik. 1900. aastal pidas ta kaevanduskonverentsil kõne. Kõnes selgitas Fayol oma ideesid ja teooriaid ning koheselt läksid trükki 2000 koopiat teoreetiku kõnest. Aastaks 1925 oli välja antud 15 000 koopiat ja raamat (Ibid). Kuigi Fayol arendas oma juhtimisprintsiibid üheagselt Frederick W
annaabi.ee 
