Ü. Liiberi fotod Põlevkivi · Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet; · Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. · Suured põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. · Eestimaa põlevkivi e kukersiiti on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. · Põlevkivi kaevandusala u 450 km². Kaevandamiskihi paksus on 2,7-2,9 m · Energeetilise põlevkivi kütteväärtus on 8,6 MJ/kg, õlisaagis 15 30 %, tuhasus - 50%, väävlisisaldus 1,7% · 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi Peamised gaasi tootjad, eksportijad ja importijad EKSPORT mld IMPORT mld m3
Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel – KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud Peamine asjaolu: kaevandaja eelistab kaevata majanduslikel kaalutlustel välja nii palju, kui vähegi võimalik. Ametnike passiivsus ja teadmatus korrastamisnõuete seadmisel (nt lastakse metsastada ühe puuliigiga) Seadusandlus ökoloogilise ja maastikulise külje suhtes väga üldsõnaline Tööstus- ja kaevandusmaastiku kujundamise aspektid Tuleb arvestada: Kaevandusala iseärasused (pindala, tüüp jne) ja paiknemise kontekst (tasand) Võimalikud kasutajad (rahvusvaheline, Eesti, maakonna, valla, arendaja nägemus) Pinnamoe ümberkujundamise määr ja võimalused Tervise ja julgeoleku aspektid Mikroklimaatilised tingimused Abiootilised tegurid Energia Valgus (päikesekiirgus) Hapnikusisaldus Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine