Põlevkivi arengukavas sätestatud strateegiline eesmärk tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust toetab energiamajanduse arengukava eesmärki tagada Eestis säästlik energiavarustus- ja tarbimine. 21.10.2008 otsusega kinnitas Riigikogu "Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 20082015". [7] 3.1. Strateegiline eesmärk 1 Tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus 1. Riigi huvi määratlemine ja kaevandamislubade andmise tingimuste muutmine tegevus: 1) maapõueseaduses tingimuste seadmine, millest kaevandamisloa andmise otsustamisel oleks võimalik lähtuda (parima võimaliku tehnoloogia kasutamine jt). [1] 2. Põlevkivi kasutamise vähendamiseks vajalike õiguslike regulatsioonide rakendamine tegevus: 1) keskkonnatasude seaduse muutmine, sätestades mõjusad meetmed põlevkivi kaevandamise korral üle lubatud koguse aastas. [1] 3. Põlevkivikasutuse jätkusuutlikkuse tagamine
aastal 2011 alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega määratakse piirkonnas oleva karsti levikuala, põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega. Protsessi sujudes peaksid uuringu tulemused, millest sõltub Nabalasse plaanitavate lubjakivikaevanduste tulek, otsustajate kätte jõudma aastal 2013. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on enne neid uuringuid Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud. (Filippov 2011) Kokkuvõte Nabala kaevanduste poleemika on kestnud mitu aastat põhjusega, et ehitusfirmad pole siiani saanud luba paekivi kaevandamiseks. Kohalikud elanikud ja spetsialistid on toonud välja karstiala kaitseks, et kaevandused rikuvad tundlikku veereziimi, mille põhjavesi on joogiveeks elanikele, rikuvad rohelist võrgustikku ja looduslikku tasakaalu ning jätaksid Tuhala nõiakaevu kuivale. Pooldajad aga viitavad killustiku suurele nõudlusele Eestis ja
annaabi.ee 
