Esiajalugu ja selle periodiseering
enamikul kultuuridel on oma loomismüüdid, mis muuhulgas püüavad
selgitada, kuidas maailm tekkis ja elu alguse sai ning miks ühiskond on
selline, nagu ta just on. Samuti on enamik kultuure olnud huvitatud
sellest, millised olid neile eelnenud ühiskonnad. Selle
väljaselgitamiseks on juba kauges minevikus tehtud mitmesuguseid
töid. Esimeseks dokumenteeritud kaevamiseks peetakse Babüloni
kuninga Nabunaidi poolt 6 sajandil eKr teostatud töid Sippari linnas.
Kaevamisobjektiks oli tempel, kust leiti muuhulgas selle u 2200 aastat
varem paigaldatud nurgakivi ja muud kraami, mida hiljem hoiti mingis
muuseumilaadses kohas.
Esiajaloo uurimine tänapäevases mõistes on noor teadus. Sellega
tõsisem tegelemine algas 18. sajandil, süstemaatiline uurimine aga
alles 19. sajandi lõpul. Algul tegelesid sellega peamiselt amatööridest
huvilised, alates 19. saj lõpust ka professionaalsed arheoloogid.
Veel 1840.-ndatel aastatel arvas enamik teadlasi, et inimkond oli vaid
annaabi.ee 
