Pronksiaeg
Lõugas
dateeris kõik sellised "komplekskalmed" meie ajaarvamise 1.-2. sajandisse, s o klassikalistele
tarandkalmetele vahetult eelnevasse aega (Lõugas 1976; 1977; Jaanits et al 1982: 209212).
15
Järgnevatel aastakümmetel kaevas Lõugas veel mõningaid Kurevere kalmele sarnanevaid
matmiskohti Saaremaal. Nagu võib otsustada osade varasemate ja mitte kuigi üksikasjalike
kaevamisaruannete põhjal, olid sellised kalmed kohati levinud ka Loode-Eestis (näiteks
Rannamõisa kalme; vt Spreckelsen 1926). Enamik Mandri-Eesti rannaalade väikeste
tarandikega kalmetest on siiski tunduvalt korrapärasema põhiplaaniga. Lang, kes on
analüüsinud taoliste kalmete leiumaterjali ja mitmeid selliseid matmiskohti ka ise kaevanud, on
oletanud, et varaseimad seda tüüpi kalmed rajati juba hilispronksiajal (Lang 1996, 298304).