Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust. Naftajuhe kulgeb Omisalji naftsadamast naaberriikidesse. Naftajuhe pikkus on 583km. Kaevadamine Kaevadatava kivisöe ja rauamaagi hulk ei rahulda ka siseturu vajadusi. Tähtsaim maavara on boksiit ja seda kaevandatatakse Dinaari mäestikus ja Istra ps. Maagaas Moslavacka mora gaasimaardlast saatakse 1,7-1,8mln. M3 maagaasi aastas , mis rahuldab 60% siseturu majandusest. Sealt suunduvad gaasijuhtmed Zagrebisse ja Sisakisse. Metsandus Dinaari mäestikus raiutakse aastas u. 3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi,
osatähtus 2006. aasta kasvuhoonegaaside koguemissioonis oli 71%. Kokkuvõtteks Eesti reaalselt kasutatav geoloogilne varu on ~1 000 000 000 tonni. Üheks suurimaks keskonnaprobleemiks on Eestis põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine, millega kaasneb väga suur keskkonda kahjustav saaste ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Põlevkivi tootmise tagajärjel tekib rohkes koguses mitmeid jääkprodukte. Iga tonni kaevadatava põlevkivi kohta pumbatakse karjääridest välja 10-15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise käigus on saanud tõsiselt kahjustada ka ülemised põhjaveekihid. Kuna paljudes arengumaades on vesi kõige kallim vara ning seda hoitakse ja tarvitatakse väga kokkuhoidlikult. Minu arvates on see koht, kus inimesed peaksid mõtlema, mis tulevikus või isegi paari aasta pärast saama hakkab, kui nii suurtes kogustes vett kulutatakse tooraine tootmiseks.
annaabi.ee 
