Näärid
Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii
oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid.
Kaasaajal on kujunenud tavaks pakkuda verivorstide kõrvale pohlamoosi. Mõne perekonna menüüsse
kuulub ahjus tervelt küsetatud hani ja mõnel pool pakutakse kala (kalasoomuste alalhoidmine pidi
tähendama järgmiseks aastaks tahaküllust). Vanasti toodi hobustele kaeravakk ööseks tuppa söögilaua
alla ning viidi see siis talli. Maaperedes on mõnel pool tänini kombeks vana- aastaõhtul või
uusaastahommikul lauta loomadele leiba (soolaga leiba) viia. Selle toimingu kunagine põhimõte oli, et
toitu jätkuks ka järgmisel aastal. Inimeste tulevikku püüti mõjutada näiteks nii, et noad-kahvlid-
lusikada setati söögilauale ühtekokku, siis püsib kogu pere koos ning on üksmeelne. Ennustati ka
soolateradega