TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS
limaskestalt (peensoole biopsia) või peensoole limaskesta tükkide võtmine gastroskoopial.
Kuni 1960. aastani arvati siiski, et lapseeas ja täiskasvanueas avastatud tsöliaakia on kaks erisugust
haigust erinevate tekkemehhanismidega. Nüüdseks on teada, et tegemist on ühe ja sama
haigusega,mis võib vallanduda igas vanuses.
Pikka aega pärast tsöliaakia esmakirjeldamist püsis vastuseta küsimus, miks siis kõigil inimestel,
kes söövad nisu-, rukki-, odraja kaeratoite, ei teki tsöliaakiat. Selguse tõi 1965. aastast pärinev
tähtis avastus – teadlane McDonald tõestas, et tsöliaakia tekib vaid päriliku eelsoodumusega
isikutel.
1967. aastast alates on teada tsöliaakiahaigeid hoiatavad andmed selle kohta, et diagnoosimata ja ka
ravimata tsöliaakia puhul on haigetel eelsoodumus pahaloomuliste kasvajate tekkeks.
Nüüdseks on selgunud, et kui tsöliaakiahaige on vähemalt viis aastat rangelt järginud gluteenivaba
annaabi.ee 
