Eesti keele vormiõpetus
· Ains ines üldiselt s-lõpuline ja nõrgas astmes, kuid selle kõrval on mõnedes sõnades kasutusel seisundiadverbidele
lähedane tugevaastmeline vorm hargis e harkis, loogas e lookas, prundis e pruntis, tükis e tükkis
· Mitm gen de-tunnuseline tugevas astmes (ahvide, kortsude, losside, hellenistide, intelligentide)
· Jalgade e jalge, rindade e rinde, silmade e silme
· Aiste e aisade, heinte e heinade, kaelte e kaelade, kaerte e kaerade, kaunte e kaunade, koerte e koerade, naelte e
naelade, nõelte e nõelade, okste e oksade, otste e otsade, paelte e paelade, poiste e poisside, pükste e pükside, sakste
e saksade, seinte e seinade, sõelte e sõelade, vitste e vitsade, õunte e õunade.
· Mitm part lõputa või sid-lõpuline (akorde e akordisid, loomi e loomasid, hakke e hakkisid, puure e puurisid, saiu e
saiasid, vutte e vuttisid, ühiskondi e ühiskondasid)
annaabi.ee 
