Essee Sõja kujutamine kirjanduses
üksinda. Vähemalt nõnda loen ma välja tema luuletustest. Koidula luule on äärmiselt
kaasahaarav ja ülesutsitav ja ma olen kindel, et täpselt seda ta enda loominguga saavutada
püüdiski.
„Isamaa! Isamaa!
Süda, hõiska, helista!
Räägi, räägi alate
Tema ilust teistele!
Kõnele, kuis tema kaenlus
Hingata nii armas on!
Seleta, kuis valu näha
Tema eest so au ja õnn,
Kuis so ülem osa ta –
Isamaa! Isamaa!“
Lydia Koidula luuletused on ehe näide sellest, kuidas millestki koledast on sünnitatud midagi
niivõrd kaunist ja ehedat
annaabi.ee 
