VARS
saabudes pung taas puhkeb ja pungasoomused langevad maha.
*Ladvapung- kasvukuhik, peatelje kui ka selle harude tipus peitub vastava telje ladvapungas.
*Külgpung- külgharud arenevad varre küljest tekkivatest külgpungadest.
*Kaenalpung-normaalselt tekivad külgpungad lehtede kaenlas s.o nurgas, ille moodustavad
vars ja selle külge kinnituv leht . seepärast nimetatakse neid pungi ka aenlapungaeks.
*Lisapung- Nee on pungad mis võivad tekkida korrapäratult, väljaspool lehtede kaenlaid.
Sageli ilmuvad need puude kändudele pärast puu maharaiumist
*Paljaspungad- Üheaastastel rohttaimedel ja enamikel kõrrelistel pungasoomused puuduvad.
Nende pungi nimetame paljaiks pungadeks
*Uinuvad pungad- nähtus kui suurest hulgast kaenlapungadest ainult osa areneb
külgharudeks.teine osa pungi jääb püsima, ulma et edasi areneks. Hiljen , isegi aastakümnete
järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine
annaabi.ee 
