Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
Kuidas teha? Miks see on niisugune? Lapse küsimused ei piirdu
enam konkreetse tegevusega, vaid on hoopiski laiema tunnetusliku diapasooniga
(miks! missugune? kus veel? jne.) Laps ootab suhtlemisest tunnustust, aga ka
tähelepanu ja koostööd. Täiskasvanu on teadmiste allikas. Ühtlasi on lapsed sel
perioodil hinnangute suhtes äärmiselt tundlikud. Peamine suhtlemisviis on kõne.
Dialoogi käigus hakkavad kujunema sidusa kõne alged. Areneb kaemuslikkujundiline
mõtlemine, mis toetub mälukujutlustele.
Situatsiooniväline-isikuline suhtlemisvõim hakkab arenema eelkooliea lõpus
kuuendal eluaastal. Last hakkavad huvitama sotsiaalsed suhted, tähtsaks kujunevad
jällegi isikulised suhtlemismotiivid. Laps kõneleb iseendast ja tunneb huvi täiskasvanu
elu vastu: kus ja kellega elab, mida teeb, kas tal on lapsi jne. Laps ei oota enam lihtsalt