Kanti filosoofia, "Prolegomena" analüüs 2. osa
Niisiis ei ole nad sõltuvad üksikindiviidi meeleorganitest,
vaid on kõigi inimeste ettekujutustele alati paratamatult aluseks – nad on struktuurid, mis
kuuluvad mitte “seisunditeadvusesse”, vaid “teadvusesse üldse”. Üldiselt peame me ju ruumi
all silmas mitte üksnes nähtustekogemuse ja loodusteaduste kaemusruumi, vaid ka igapäeva-
elu tegevus-ruumi nagu psühholoogia, kunsti ja kirjanduse poolt kujutatavat läbielamis- ning
meeleolu-ruumigi. Sarnaselt erineb ka kaemusaeg tegevus- ja elamusajast. Kuid Kant oma
mõistus-kriitika meelelisuse-käsitluses peab silmas üksnes kaemusruumi välisuse ja üksteise
kõrval asumise suhteid, nagu ka kaemusaja järgnevuse ja samaaegsuse suhteid. Üksnes nende
kohta väidab Kant, et nad kätkevad endas kogemusest-sõltumatuid koostisosi.
Kanti järgi peavad aprioorsed ruum ja aeg ajalistele ja ruumilistele muljetele “juba aluseks
olema” [A 23 / B 38], et need muljed üldse võimalikuks saaksid. Näiteks see, et ma saan
annaabi.ee 
