tom
Üks järjekordne saksa pläralõug.
LJUBOV: Aga talle maksti selle eest kolmkümmend rubla! Ja
talt telliti ühe terve ajalooraamatu tõlge.
(Üle võrkkiige ääre visatakse raamat ja pliiats. Mihhail ajab end istukile,
suitsetades piipu.)
TATJANA: Esimesed karusmarjad.
MIHHAIL: Aitäh sulle. Oh, Tata, sa tegid mind jälle
õnnelikuks!
(Kaelustavad teineteist. Mihhail tõmbab õe naerdes võrkkiike. Vajuvad
võrkkiike, kadudes vaateväljast. Tatjana pistab vennale karusmarja
suhu.)
VARVARA: (ajakirja käest pannes) No mina ei annaks
kolmekümmet kopikat ka selle eest.
ALEKSANDER: Pärast kõiki neid aastaid tuleb välja, et me oleme
sinuga hingesugulased.
(Tatjana naer sunnib Varvarat akna juurde minema.)