Rafaello Giovagnoli "Spartacus"
Ta
kuulis, et salatsejad lähevad kaevu juurde ning jooksis neist ette, peites end kaevu taha. Seal peidus
olles kuulis ta, et kaks teenrit kavatsevad minna Spartacuse laagrisse. Porcius Mutilius oli hoopis
vabana sündinud Rutilius, kes suundus saadikuna Spartacus poolt Rooma Catilina juurde. Ta jätkas
oma teed, kui nägi tolmupilve, mida ajas üles ees sõitev ratsanik. See ratsanik oli Lafrenius.
Mõlemad mehed kaelustasid teineteist ja sõitsid kõrvuti edasi, jutustades teineteisele oma
vintsutustest. Nad sõitsid mõni aeg vaikides, äkitselt ehmus Lafreniuse hobune varju üle. Rutilius
hüppas sadulast maha ja jooksis kraavi kukkunud kaaslasele appi. Aga enne seda tundis ta tugevat
lööki seljas ja juba siis langes ka teine hoop talle õlale. Meeste vahel tekkis rüselus. Lafrenius tappis
Rutiliuse, ise ta suri mõni hetk peale seda, avastades, et Rutilius oli talle enne surma noaga kaelale
haava löönud.
annaabi.ee 
