ise korjab oma kübarasse!» Siis ütlesid kõik seda, jutlustaja ka. Kuningas hakkaski siis rahva hulgas oma kübaraga kõndima, silmi hõõrudes, rahvast õnnistades, kiites ja tänades headuse eest nii kaugel võõrsil olevate mereröövlite vastu. Aeg-ajalt kõige ilusamad tüdrukud tõusid püsti, pisarad nirisesid neil mööda põski, ja nad palusid, et ta laseks neid ennast mälestuseks suudelda. Ta laskis iga kord; mõnda neist kaelustas ja suudles koguni viis või kuus korda. Teda paluti nädalaks sinna jääda ja igaüks soovis, et ta tema majja elama tuleks; nad ütlesid, et see oleks neile auks. Aga ta ütles, et see olevat viimne vabaõhu-jumalateenistuse päev, siis ei võivat ta enam head teha; pealegi olevat tal rutt, et peatselt India ookeani jõuda ja mereröövlite seas tööle asuda. Kui me parve juurde tagasi läksime ja ta raha hakkas lugema, siis selgus, et ta oli
musketäri rahulik nägu. «Ja mina,» ütles Porthos oma suuri silmi pööritades, «nülin su elusalt, pea meeles.» «Oh, härra!» «Ja mina,» ütles Aramis maheda ja meloodilise häälega, «küpsetan sind väikesel tulel nagu metslast, pea meeles!» «Oh, härra!» Ja Planchet hakkas nutma. Me ei julge öelda, kas oli selle põhjuseks hirm, ähvardused või heldimus, nähes nelia sõbra tugevat kiindumust. D'Artagnan võttis ta käe ja kaelustas teda. «Vaata, Planchet,» ütles ta, «need härrad ütlevad seda armastusest minu vastu, aga nad armastavad ka sind.» «Oh, mu härra,» ütles Planchet, «ma kas täidan ülesande või mind lõigatakse tükkideks. Ja kui mind peakski tükkideks lõigatama, te võite kindel olla, et ükski tükk ei kõnele.» Otsustati, et Planchet asub teele järgmisel hommikul kell kaheksa, et tal oleks võimalik öö jooksul kirja,pähe õppida, nagu ta oli lubanud. Sellega ta võitis täpselt
annaabi.ee 
