Merekultuur ja etikett
Kardpaelast lenk
laevaohvitseride vormipintsakul märgib tema haavatasaamist, mida tuntakse Nelsoni aasa
nime all.
Nokata madrusemüts on mälestus galeeriorja punasest mütsist (sunnitöölise müts). Mütsi lint
ja krae pärinevad ajast, millal meremees kandis patsi ja selles paela. Et pats ei määriks pluusi,
kanti üle õlgade naha või riidetükki.
Mõne riigi (näiteks Prantsusmaa) sõjalaevastiku madruse mütsil on tutt. Nööpideta,
kaeluseauguga pluusis oli mugavam ja soojem, alt laienevaid püksisääri sai tekipesemisel ja
ronimisel kiiresti üles käärida. Vene sõjalaevastiku madruse riietuseks olid hallid põlvpüksid,
sama värvi pihtkuub, sinised sukad ja vaskpannaldega kingad, peas kootud müts või mustast
vildist kübar.
Eestis riietus kaubalaeva meremees oma äranägemise järgi. Kanti kuradinahast pükse,
säärikuid, sooja paksu kaelusega kampsunit või kasukvesti. Tormi ajal tõmmati ülle kollasest
annaabi.ee 
