Sümbioos Ökoloogia ● Akaatsiaid iseloomustab suhteliselt hea kuivataluvus, mistõttu nad on levinud eelkõige rohtla-tüüpi kooslustes. ● Eriti oluline koht on neil Aafrika savanniökosüsteemis ja Austraalia poolkõrbetes, kus esineb ka suurim liigiline mitmekesisus. ● Savannides on nad üheks arvukamaks puude ja põõsaste rühmaks, olles (muidu harvade puudega koosluses) pesapuuks paljudele linnuliikidele ja ka põhiliseks toidutaimeks kaelkirjakutele. ● Sarv-akaatsial on tekkinud huvitav sümbioos sipelgatega, kes elavad akaatsia okastes, söövad teatud lihakaid puu osi ja kaitsevad samal ajal puud muude loomade eest, hammustades neid kõvasti. Majanduslik tähtsus Piirkondades, kus akaatsiad laialt levinud on, on neile leitud mitmeid kasutusalasid: ● Beetliakaatsia lülipuidust saadakse parkainet. ● Hõbeakaatsiat kasvatatakse ilutaimena ning samuti koorest saadavate parkainete pärast. Lisaks saadakse
eebenipuud ja paljud teised puud. Loomastik Nagu Kameruni taimkate on ka piirkonna loomastik liigirikas. Vihmametsade loomastikku kuulub rohkesti puiseluviisiga imetajaid. Kamerunis on kuus rahvusparki, mis on elukohaks paljudele loomadele. Tihedates vihmametsades võib leida gorillasid, simpanseid, umbes kümme erinevat liiki ahve ja palju teisi loomi. Samuti on vihmametsades palju värvikaid linde ja putukaid. Kameruni savannid on elukohaks elevantidele, kaelkirjakutele, sebradele, antiloopidele, ninasarvikutele. Kameruni savannides elutseb ka jaanalind. Jaanalind on suurim elav lind. Ta võib kasvada kuni 2,4 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 150 kilo. Ta on lennuvõimetu, kuid jookseb kiirusega kuni 65 kilomeetrit tunnis. Kiskjalistest on tavalisemad lõvid, leopardid, hüäänid, gepardid. Roomajatest leidub krokodille, püütoneid ja
annaabi.ee 
