Olin üllatunud, kui selle teada sain, sest nad said hästi hakkama nii oma rollide kui ka laulmisega. Muidugi ei laulnud nad nii perfektselt kui näiteks kolleeg Jassi Zahharov, kuid neidki oli meeldiv kuulata. Loomulikult oli ka pisidetaile mis ei meeldinud, näiteks ootasin ma, et Rahvusooper Estonias on väga mugav ja meeldiv etendust vaadata, kuid päris nii see ei olnud. Toolidel oli veidi kitsas ja pika peale jäi kaelgi kangeks. Ning istudes kõige kõrgemal ja kaugemal ma mõnda üksikut lauljat tõesti ei kuulnud. Hea, et jooksid subtiitrid, mis aitasid minusugusel võhikul ooperilauljate sõnadest paremini aru saada. Üld kokkuvõttes siiski jään ootama oma järgmist ooperikogemust, ning loodetavasti oskan siis juba paremini võrrelda, et mis hea oli ja mis nii hea ei olnud. Kindlasti loodan veel ooperit vaatama sattuda!
No ütle nüüd ise: mis ma saan selle rubla eest! Kuhu ma temaga lähen? Kellele julgen end näidata! Ptüi!" ta sülitas kõigest südamest. ,,Kellele võin ma öelda, et mul ainult üks rubla taskus? Jumala tõsi, kui sa poleks mu sõber, ma võiksin su selle sigaduse pärast läbi kolkida. Kurat võtku, et ilmast ka lollus ei kao!" Nende sõnadega tõusis ta voodiservalt ja kobas käsikaudu luugi poole, sest rubla oli tal juba taskus. ,,Murra pimedas veel oma kaelgi!" siunas ta minnes. ,,Ja mille pärast? Ühe näruse rubla pärast, kui teine pistis korraga tasku viiskümmend. Ja ilma igasuguse vaevata, sest ega vanal polnud ometi vaja samuti oma suud kulutada nagu minul. Lihtsalt ropp mõelda seda sigadust, mis siin ilmas valitseb. Aga sõber!" hüüdis ta viimaseks mõnitavalt. Tigapuu sammud kostsid trepilt. Indrek istus endiselt sängiserval, vaip ja padi põlvil. Heameelega oleks ta need läbi luugi Tigapuule alla järele visanud
annaabi.ee 
