Sõnamõrvar
" tänasin teisi
õnnesoovide ja kinkide ning lillede eest.
"Nüüd on vist aeg avada kink minu poolt!?" ütles Andres osutades suurele kingikarbile,
mis seisis üksikult teistest eraldi.
"Hea küll!" ütlesin, teised kingid diivanile poetades. Ma sammusin vaikselt paki juurde.
Ma katsusin selle paki pinda, see oli nii siidine ja hästi suure lehviga. Ma avasin vaikselt
paki. Esimesena võtsin pakist välja väikese sametise karbi, avasin selle ja ennäe! Seal
sees olid kenad kõrvarõngad, kaelekee ja sõrmus! Need olid imetlusväärsed!
"Oi jumal küll! Aitäh!" ma embasin Andrest kõvasti. Teisena leidsin pakist karbi, kus
olid ilusad maalitöö värvid, pintslid ja lõuendid. Mul vajus suu lahti. Need olid asjad,
mida ma olin tahtnud. Järgmisena leidsin pakist midagi suurt ja siidist. See oli hästi kena
õhtukleit.
"Ma ... mul pole... tõepoolest sõnu!" puhkesin õnnest pisaraid paotama. Ja viimasena
leidsin paki põhjast korvi, punutud korvi, ehk lemmiklooma magamiskorvi