Monotoonne korduvliigutustega töö
Igas ametis ja kutsealal töötades on paratamatult omad ohud. Pole olemas tööd ega
töökeskkonda, kus ohutegurid täiesti puuduksid. Sama kehtib ka mehhatroonikaga seotud
ametikohtadele.
Varem või hiljem toob pikaajaline ja sage korduvliigutuste sooritamine kaasa valulikud
lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela,
õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk
lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea
pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja
küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna
vaevuste riski suurendavatest teguritest.
2.2. Psühholoogilised mõjud
Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust,
läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism, mängurlus,