KILPKONNALISED
Keha fossiilide põhjal arvatakse, et esimesed kilpkonnalised
eksisteerisid umbes 220 miljonit aastat tagasi.
Nende koor oli suurimaks kaitseks kõigis evolutsiooni
etappides.
Nende täpset esivanemat on vaidlustatud mitmeid kordi.
Alguses usuti, et nad on ainsad evolutsioonilise klassi
Anapsida ellujäänu haru. Hiljem aga leiti, et kilpkonnalised on
krokodillide ja lindude päritoluga (Archosauria). See paigutus
näitav, et kilpkonnalised on kaotanud kaelapikkuse tunnused,
sest neil on anapsiidilaadne kolju.
PILDID II
ÖKOLOOGIA JA AJALUGU
Kuigi paljud kilpkonnad veedavad suurel hulgal oma elusid vee all, siis kõik peavad
korrapäraste ajavahemike tagant tõusma veepinnale, et kopse täita hapnikuga.
Samuti on nad võimelised veetma enamus või täielikult enda elu maapinnal.
Nagu teistel roomajatel on ka kilpkonnalistel kergelt pehmed ja nahkjased munad.
Suurimate liikide munad on sfäärilised, kuid enamikel on need piklikud