Toiduhügieen ja ohutus
piirkondlikku saastatust, mitte aga üldist rümba mikrobioloogilist kontamineeritust.
Suuremaid alasid saab uurida, võttes proove niisutatud käsnaga, mis ei tohiks aga
sisaldada inhibeerivaid aineid. Selline tehnika võimaldab määrata patogeenide
olemasolu, mida esineb rümbal väga vähesel määral.
Vastupidiselt loomarümpadele on linnurümbad küllaltki väikesed ja tihti võetakse
proov vaid ühelt kohalt. See hõlmab väikese osa kaelanaha (umbes 5 g) eemalda-
mist, sest see on üks kõige enam saastunud piirkondi, ning samas ei mõjuta selle
eemaldamine rümba lõplikku välimust ebasoodsalt. Kaelanaha proovi uurimise
ajaks võib rümp jääda töötlusliinile. Kaelanaha mikrobioloogilise kontaminatsiooni
uurimine võimaldab hinnata ka erinevate töötlemisprotsesside mõju rümba
hügieenile. Nahaproovide uurimisel tuleb kasutada destruktiivseid tehnikaid (nt
stomacher-tehnika)