· moodi tuleb palju kunstlilli, saavad alguse Itaalias, levivad edasi · algselt olid ballikleidid ümara kujuga, hiljem hakkasid muutuma ovaalseks, tekkisid puusapadjad(vaalaluudest), mis kinnitati korseti alla · kleidid võisid olla kuni 2,5 m laiad · pannier seelikuosa · sajandi alguses on soengud väikesed · kõik tahtsid olla nooruslikud · kaela ümber oli rüüside ja pitsidega ehe, mis varjas vanemate daamide nö kaelakortse · lipsud, lindid · sajandi algul tuleb moodi portselan ja kõik Hiinaga seonduv: idamaised kangad (foon hele, peale tikitud siidiniidiga muster) · kummutid, just oma sahtlite poolest nipsasjakeste jaoks, tualettlauad, 2- inimese diivanid, peeglid (seintel, laes) · valge nägu, punased põsed · pesemine polnud populaarne (iu), parfüümid · sajandi suureks aksessuaariks saab lehvik ja sellega nö mängimine
Rokokoomuusikaks peetakse prantsuse klavessinistide loomingut. Muusikuid Jean Philippe Rameau üks tähtsam prantsuse heliloojatest ja muusikateoreetikutest barokk- ja rokokooajastul. Louis-Claude Daquin - prantsuse organist, klavessinist ja helilooja. Mood Muutusid inimesed ja nendega seoses ka kostüümid. 18.sajand muutis mehed naiselikeks, naised aga hakkasid sarnanema mukitud nukkudega, kelle riietust iseloomustas kõikvõimalike detailide rohkus. Puuder juustel, mink näol, kaelakortse kattev rüüs see kõik aitas varjata prantsuse daamide tegelikku vanust, mistõttu nad näisid kõik ühtviis inoortena. Seltskonnadaamist sai omamoodi kunstiteos. Moodi läksid laiad rehvseelikud, algul ümmarguse, hiljem ovaalse kujuga. Seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees. Riidematerjalidest eelistati õrnades pastelltoonides siidi. Väga armastatud olid triibud ja lillemustrid. Lehvid, lilled ja lindid ei puudunud üheltki kleidilt
annaabi.ee 
