ütles om lastele ,et ärge öelge isal ,et ma midagi ostsin ,kui isa koju jõudis siis kõik lapsed jooksid isa juurde ja ütlesid ,ega meil täna ei käinud mustlased aga isa sai ju kohe aru ,et käis .Talvel kudus pereema oma lastele ja peremehele sokke ja kampsuneid. Nii elas talurahvas. Nii elasid mõisnikud 1922 aastal. Talu uksed olid laiad ja pisikesed.Mõisa uksed aga suured ja avarad. Rahvariietusel oli veel juures igasuguseid vidinad ehk mitu kaelaketti ja suur pross.Talurahvas kogus igasuguseid rahvaluulet,õpikuid jne,et oma lapsi ise õpatada.Mõisnikud ,aga ei kogunud midagi ,sest nad olid nii rikkad ,et nad ostsid need oma lastele mitte ei kogunud nagu talurahvas.
aga jäi martinu emle vahele ja turvamees püüdi ta kinni triinu ema tuli mulle järgi ja viis mind koos jannuga koju,samal ajal oli isa käinud ja jätnud tüdrukutele kirja kus ta palus aundeks ja saatis veel 2000 krooni ka kristiina läks poodi ja ostis oma õele,emale,ja endale jõulukingituseja jõuluõhtuks ka veel midagi süüa. 10.oli jõuluõhtu ja argo tõi meie kuuse ja jannule nukuvoodi ja mulle kaelaketti siis tuli ka argo vanaema ja tõi tüdrukutele õunakooki, siis tuli triinu isa kes mängis jõuluvana ja lõpuks tuli ka sven kellega kristiina uuesti käima hakkas ,järgmisel päeval läksid tüdrukud ema vaatama ja kristiina karjus seal om atunded välja kui tüdrukud olid koju jõudnud tuli sven oma õe ja vennaga kristiina poole ja siis läksid kõik koos välja lumememmesid valmistama ja siis suudles sven kristiinat nii pikalt et kristiina oleks peaaegu minestanud .
halb korraga minema. Kõik tundus nii hea, kõik ujumised, rääkimised, vaikushetked, rannal jalutamised, päikese loojangu vaatamine, kogu romantika. Nad ei tahtnudki nagu sealt rannalt lahkuda. Seal polnud kedagi kes nende armastust lõhuks ja neid lahku ajaks. Ühel päeval kui poiss ja tüdruk rahulikult oma suveõhtut veetsid rannas logeledes, tahtis tüdruk valmistada poisile üllatust. Ta läks selle sama paadilogu juurde ja võttis sealt alt kaks kaelaketti. Kaelakettide otsas rippusid poolikud südamed, üks poisile ja teine tüdrukule. Need kaelaketid olid tähiseks nende armastusele. Järsku täitus terve taevas pilvedega ja tõusis torm. Tüdruk ei jõudnudki reageerida, see oli nagu välk selgest taevast. Puu mille najal poiss pikutas murdus, otse poisile peale ja poiss sai silmapilgselt surma. Tüdruk oli alguses sõnatu, ta ainult vaatas poisi keha puu all. Ta jooksis poisi juurde ning kallistas teda
annaabi.ee 
