Egiptuse ehted ja kaunistused
oonüks või kaltsedon. Küllaltki harva valmistati ehteid hõbedast, mida kutsuti valgeks metalliks.
Hõbeda kohta arvati, et sellest on tehtud jumalate luud, ning seda taoti pigem õhukeseks
plaatideks ja inkrustatsioonideks, millega kaunistati skulptuure, mööbliesemeid ja nipsasjakesi.
Ehiskraed pandi kokku merekarpidest, helmestest, lilledest või kullaga raamitud vääriskividest.
Vana riigi ajal kanti selliseid ehteid enamasti kaelakeena või kinnitati nahast või kangast rõiva
kaelaväljalõikesse. 18. dünastia päevil muutusid kaelavõrud laiaks, koosnedes kahest kuni neljast
reast metallplaatidest- seda võis soodustada metalli endiselt laiem kättesaadavus. Selle ajastu
seinamaalingutel kujutatud helmestest käevõrud või nende eeskujud arvatakse pärinevat Lähis-
Idast. Ripatsid ja kõrvarõngad olid sageli hiigla suured ning küllap üsnagi rasked kanda.