"kaelakandja" - 1 õppematerjal

Isikunimetustest eesti fraseoloogias

sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555­556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma ­ keelekandja, kintsu kaapima ­ kintsukaapija, tühja tuult tallama ­ tuuletallaja, siidi vedama ­ siidivedaja, kaela kandma ­ kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556­557)  3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog