Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
Vajadusel panna peotäis sidemerulle haava sissekõrvale ja kinni siduda. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arteriaalne verejooks Tekib arteri vigastuse korral. veri on helepunane, purskab haavast või pulseerib südame löögirütmis. Ohtlikumad on kaelaja reie arteriteveenide vigastused nende korral võib verejoa purse olla kuni 3 m kõrgune. Suurte arterite (reie, õlavarre) vigastus võibminutiga anda eluohtliku verekaotuse, teadvusekadu kuni 5 minutiga ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arteriaalse verejooksu peatamine. 1
annaabi.ee 
