Hobune
nõudmistele, mis viivad erinevatele rõhuasetustele nende kehaehituses. Veohobune,
kes peab vedama vankrit või kaarikut, erineb kehaehituselt show-hüppehobusest.
Lastele mõeldud ponide puhul on kehaehitus vähem oluline kui looma iseloom ja
käitunimine.
Kehaehitus
HOBUSE KEHAOSAD.
Eestpoolt tahapoole tunnustatakse üldiselt alljärgnevaid kehaosasid või punkte: pea
koos ninamiku, ninasõõrmete, lõua, otsmiku, kukla ja põskedega; kael kägivao või
vaskulaarse soone, kaelaharja ja lakaga; esijalad küünarnukkide, õlavarre,
kämblaluude, randmeliigeste, sõrgatsite ja kapjadega; rinnak; õlad ja turi; rinnakorv;
kõht ja selg; ja lõpuks tagaveerandid: nimmepiirkond, tagakülg, puusaliiges, laudjas,
sabajuur või sabaroots, tuharad, reied ning tagajalad: sääred, põlveõndlad,
kannakõõlused, sõrgatsid, sääreluud, sarvnaastud ja kabjad.
HEA KEHAEHITUS
Kui hobuse kehaosad on üksteise suhtes proportsionaalsed ja laitmatu kujuga, siis
annaabi.ee 
